Ulttyq kınony qoldaý ortalyǵy rejısserlerdiń synyna jaýap berdi
2022 jylǵy 19 mamyr 16:47

Ulttyq kınony qoldaý ortalyǵy rejısserlerdiń synyna jaýap berdi

NUR-SULTAN. QazAqparat – Kúni keshe muhıttyń ar jaǵynan aqjoltaı habar jetti. Otandasymyz Ádilhan Erjanov túsirgen «Shtýrm» fılmi Los Andjeleste ótken LA Asian Pacific Film Festival kınofestıvalinde Gran-prı júldesin jeńip aldy. Dál osy týyndy taıaýda Frantsııada ótken kınofestıvalde de bas júldeni qanjyǵasyna baılaǵan edi. Demek, Qazaqstan kınematografısteriniń álem nazar aýdarýǵa qaýqary tolyq jetedi degen sóz. Alaıda, súbeli jańa týyndy túsirý úshin qomaqty qarajattyń memleket tarapynan da qajet ekendigi sózsiz.

Kınematografıster nege narazy?

Iá, elimizde Ulttyq kınony qoldaý memlekettik ortalyǵy bar. Ortalyq otandyq kınolardy túsirýge memleket qarajatyn bóledi. Biraq, dál osy uıym jumysyna kóńili tolmaıtynyn rejısserler birazdan beri aıtyp júr. Máselen, taıaýda agenttik tilshilerine suhbat bergen Erden Tilemisov Ulttyq kınony qoldaý memlekettik ortalyǵynda túsiniksiz jaıttar oryn alyp jatqanyn ashyq aıtyp, ókpe-renishin bildirgen bolatyn.

Onyń atap ótýinshe, atalǵan ortalyq pıtchıng alý úshin qajetti qujattamalardy, ótinim berý erejesin ózgertip jibergen.

«Josparlaryńyzdy júzege asyrýǵa qarajat alý úshin 3 jylǵy eńbegińdi kórsetýge tıissiń. Sońǵy 2 jyl karantınge tap kelgenin, al kıno túsirilmegenin eskersek, zań tyńǵylyqty ázirlenbegen. Ol kınematografısterdiń eski mektebine qarjy alý múmkindigin tyıyp, jastardyń jolyn jabady. Menińshe, bul durys emes. Bıýrokratııa arta túsýde. Іsin endi bastaǵan kınematografıster múldem aqsha ala almaıdy. Onyń pıtchıngke qatysý múmkindigi joq. Óıtkeni, kınoda baıaǵydan beri júrgenderdiń ǵana tıisti qujattar toptamasyn jınaý múmkindigi bar», - deıdi renishin jasyrmaǵan Erden Telemisov.

Óz elinen góri jat jurttan, naqtyraq aıtsaq Eýropadan kıno túsirýge qarjylaı qoldaý jıi alatyn rejısser ári prodıýser Jannat Alshanova da Qazaqstandaǵy kınony memlekettik qarjylandyrý kóptegen kórsetkish boıynsha halyqaralyq standarttarmen nashar kirigetin, boljap bolmaıtyn júıe ekendigin alǵa tartady.

«Kıno túsirý – bul onsyz da kúrdeli ári shetin protsess. Barlyq ýaqyt úzdiksiz ózgerip otyratyn erejelerge, zańdar men boljap bolmaıtyn merzimderge yńǵaılanýǵa týra kelý shyǵarmashylyqqa qatty áserin tıgizedi. Máselen, jańa zańda kınokompanııalar suralyp otyrǵan bıýdjettiń 50 paıyzy mólsherinde kirisin rastaý kerek degen mindetti talap bar. Kópshilik menimen kelisetin shyǵar, mundaı zań mádenıetke qatysty qoldanylmaýy tıis. Óıtkeni dál osy jaıt avtorlyq, derekti, debıýttik jáne anımatsııalyq kıno túsirýmen aınalysatyn táýelsiz kınokompanııalardy tunshyqtyryp otyr desek te bolady. Qalaı desek te mundaı zań kelisilip, qabyldanyp ketti», - dedi Jannat Alshanova.

Rejısser Serik Ábishev te memleket tarapynan otandyq kınony qoldaýǵa qatysty kemshilikterdiń bar ekenin ashyq aıtady.

«Memleket kınoǵa qoldaý kórsetip, qarajat bólip keledi. Jyl saıyn halyqtyń qarajaty esebinen fılmder túsirilip te jatyr. Qoldaýǵa muqtajdarǵa qarajat qanshalyqty tıimdi jetedi – bul basqa másele. Ulttyq kınony qoldaý memlekettik ortalyǵy «Kınematografııa týraly» Zańnyń negizinde 2019 jyly qurylǵan bolatyn. Ókinishke qaraı, zań redaktsııasy kóńilge qonymdy emes. Múmkin oılastyrǵan dúnıesi jaqsy da shyǵar. Biraq, basqa mazmunda qabyldap jibergen. Úsh jyl boıy ortalyq basshylyǵy kınematografısterge pıtchıngke ótinim qalaı berý kerek, qandaı qujattar jınaý qajet degen syndy zańda jazylǵan erekshelikterdi túsindirip keldi. Kınematografıster qujattar tizimin kórgennen keıin, qujattamanyń saýatsyz jazylǵanyn baıqady. Keıbir qujatty jınaýdyń esh qajeti de joq. Aıtalyq, aktermen kelisimshartty tirkeý qajet. Alaıda, eger pıtchıngke arnalǵan jobaǵa ótinim berseń, onda qandaı kelisimshart jaıynda sóz qozǵalýy tıis? Akterler pıtchıngten keıin bekitiledi emes pe?», - dedi Serik Ábishev.

Onyń aıtýynsha, 2019-2020 jyldary ortalyq basshylyǵy kınematografısterdiń narazylyǵynan keıin usynylatyn qujattar tizimin ózgertti.

«Pıtchıng satysynda kınematografıster qujattarǵa shyǵyndar lımıtin tirkeýi tıis. Biraq, zań jobasynda shyǵyn lımıtiniń ornyna smeta kórsetilgen. Smeta – bul eń sońǵy qorytyndy qujat. Fılm túsirý úshin qajetti rejısserlik stsenarıı men kerek málimetter joq kezde smeta jasalmaıdy. Alǵashqy jyldary ortalyq basshylyǵy qujattardy ońaılatýǵa tyrysqan. Qazirgi ahýal múldem basqa. Kınematografısterdiń kelispeıtinine qaramastan qazirgi basshylyq rejıserlerdiń mindetin jeńildetkisi kelmeıdi», - dedi rejısser.

Osydan keıin Ulttyq kınony damytý memlekettik ortalyǵyna mán-jaıdy túsindirýin ótinip, júgingen edik. Uıym baspasóz qyzmeti resmı bergen jaýabynda ótken jyly pıtchıng alýǵa berilgen 500-ge jýyq ótinimniń nátıjesi bıyl nelikten joıylǵanyn, ortalyq qandaı saıasat ustanatynyn jan-jaqty túsindirýge tyrysty.

Nátıjesi joıylǵan ótinimder

Ortalyqtyń túsindirýinshe, 2021 jylǵy konkýrstyq irikteý nátıjelerin qaraýsyz qaldyrý týraly sheshim QR Mádenıet jáne sport mınıstrligi janyndaǵy vedomstvoaralyq komıssııa otyrysynda qabyldanǵan.

«Munyń basty sebebi 2022 jyldyń 14 qańtarynda QR Qarjy mınıstrligi memlekettik satyp alýlardy júzege asyrý erejesin qatańdatý týraly sheshim qabyldady. Atap aıtqanda, jańa ereje jetkizýshiniń qarjylyq turaqtylyq kórsetkishi qoldanýyn kózdeıdi. Bul jańashyldyq kınojobalardy qarjylandyrýǵa tikeleı áser etedi. Óıtkeni, shynymen de jetkilikti qarjylyq qory joq, kınoóndiristi endi bastaǵandar úshin qosymsha kedergiler týyndaıdy. Osylaısha, eger vedomstvoaralyq komıssııa irikteý nátıjesin kúshinde qaldyrǵan jaǵdaıda, onda memlekettik satyp alý týraly jańa erejeniń ólshemsharttaryna iriktep alynǵan saýsaqpen sanarlyq qana joba saı keler edi», - dedi ortalyqtan.

Mekemeniń atap ótýinshe, pıtchıngke ótinim berý erejesi ózgeriske ushyramaǵan. Tek konkýrsqa qatysýshylar Qarjy mınıstriniń buıryǵymen bekitilgen talaptarǵa saı bolýy tıis.

Aıta keterligi, eger fılm óndirisiniń quny 8 myń eselengen aılyq eseptik kórsetkishten, ıaǵnı 24 mln 500 myń teńgeden aspaıtyn bolsa, onda mundaı ótinim bergen kompanııadan qarjylyq turaqtylyqty rastaý talap etilmeıdi.

Ortalyq jastardyń jolyna tusaý ma?

Ortalyq jas kınematografısterge járdem kórsetýge tyrysatynyn da alǵa tartady. Máselen, 2020 jylǵy konkýrs qorytyndysynda 39 joba memlekettik qarjylaı qoldaýǵa ıe bolǵan eken. Onyń ishinde jas rejısserler túsirgen 5 debıýttik fılm, 9 qysqametrajdy, 5 anımatsııalyq jáne 4 kórkem joba bar.

«Al 2021 jylǵy qyrkúıekte qorǵaýǵa jiberilgen konkýrs qatysýshylary arasynda jastar úlesi «Avtorlyq kıno» (shamamen 75 paıyz), «Anımatsııa» (85) jáne «Jalpy kórermen aýdıtorııasyna arnalǵan fılmder» (80) sektsııalarynda basym. Qazirgi ýaqytta Kıno ortalyǵy tanymal kınematografıstermen birlesip, uzaq jyldar boıy «Qazaqfılm» kınostýdııasynyń qurylymynda bolǵan «Debıýt» shyǵarmashylyq-óndiristik birlestigin qaıta qurý bastamasyn kóterdi. Bul másele búginde barynsha ózekti dep sanaımyz», - dep atap ótedi uıym baspasóz qyzmetinen.

Al «Ulttyq kınony qoldaý memlekettik ortalyǵy» KEAQ basqarma tóraǵasy Esetjan Qosybaev zańdaǵy rejısserlerdiń narazylyǵyn týdyrǵan eń mańyzdy máselelerdi Májilis jáne Senat depýtattarymen talqylaý úshin kezdesýge daıyndalyp jatqanyn aıtady. Sonymen qatar ol da zańnyń shıki tustary bar ekendigin jasyryp otyrǵan joq.

«Qyrkúıekte Májilistiń jańa sessııasyna engizý úshin keri qaıtaryp alyp, pysyqtaý qajet. Barlyq ózekti suraqtardy talqylaý jáne zańda retteý kerek. Memlekettik organdar men kınematografıster qoǵamdastyǵyn jalpy úılestirýge qatysty másele de ótkir tur. Qoǵamdyq uıymdarymyz, Kınematografıster odaǵy men Kınematografııa akademııasy búginde bárin tolǵandyryp júrgen máselelerdi aıtyp júr. Men olardy tolyqtaı qoldaımyn. Óıtkeni, olar kınematografııa qaýymdastyǵynyń basym bóliginiń pikirin bildiredi. Árıne, zańgerlerge de jumys kóp. Biraq, tyń kózqarasty sarapshylardy da shaqyrýǵa bolady. Zańshyǵarmashylyqta tıimdi nátıjege qol jetkizý úshin kınematografısterdiń barlyq talabyna múmkindiginshe jaýap beretin, barlyq ózekti syn-tegeýrindi kórsetetin jańa zań jasaýǵa búkil kúshti shoǵyrlandyrý kerek», - dedi Esetjan Qosybaev.

Aıta keterligi, pıtchıngke qatysýǵa ótinimder qabyldaý 18 naýryzda bastalyp, 15 mamyrda aıaqtaldy. Osy jyly salany memlekettik qarjylandyrý somasy shamamen 4,4 mlrd teńgeni quraıdy. Alaıda, ortalyq konkýrs qorytyndysy naqty qashan shyǵatynyn aıta almaı otyr. Óıtkeni, eń aldymen ortalyq janyndaǵy sarapshylyq keńes memlekettik qarjylandyrýdan úmitti kınojabalardy qaraıdy. Odan keıin konkýrs nátıjesinde iriktep alynǵan jobalar memlekettik qoldaýǵa úmitker fılmderdiń sońǵy tizimin kelisetin vedomstvoaralyq komıssııaǵa jiberiledi. Osy rásimder aıaqtalǵannan keıin ǵana QR Mádenıet jáne sport mınıstriniń ulttyq kıno óndirisiniń taqyryptyq josparyna kiretin kıno jobalardyń tizimi kórsetilgen buıryǵy shyǵady.

P.S. Otandyq kınematografııa salasyndaǵy osy máselege qatysty Mádenıet jáne sport mınıstrligine suraý salyp, Ulttyq kınony qoldaý memlekettik ortalyǵyna da qosymsha suraqtar jibergen edik. Jaýabyn aldaǵy ýaqytta jarııa etetin bolamyz.


Jańalyqtar

MURAǴAT