USD 436.29 EUR 492.83
RUB 5.92 CNY 68.48
Jańalyqtar

Qorǵanys mınıstrligi merzimdi áskerı qyzmetke shaqyrylatyndar sanyn arttyrady – Daryn Tuıaqov

2021 jylǵy 8 qazan 09:40
Bólisińiz:
Qorǵanys mınıstrligi merzimdi áskerı qyzmetke shaqyrylatyndar sanyn arttyrady – Daryn Tuıaqov

NUR-SULTAN. QazAqparat – Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Halyq birligi jáne júıeli reformalar – el órkendeýiniń berik negizi» atty Qazaqstan halqyna Joldaýynda elimizdiń qorǵanys qabiletin nyǵaıtýǵa qatysty birqatar naqty tapsyrma bergen bolatyn. Osyǵan oraı QazAqparat tilshisine suhbat bergen QR Qorǵanys mınıstriniń orynbasary Daryn Tuıaqov Prezıdent tapsyrmalaryn oryndaý baǵytynda atqarylyp jatqan jumystar jaıynda egjeı-tegjeıli aıtyp berdi.

Uqsas jańalyqtar
Qazaqstan áskerinde jańa oqý jyly bastaldy Qazaqstandyq bitimgerler Afrıka elderinde BUU mıssııasyna qatysýy múmkin Qoıan-qoltyq urystan QR QK Joǵarǵy Bas qolbasshysy kýbogynyń jeńimpazdary anyqtaldy

- Daryn Shylbynuly, Memleket basshysy Joldaýynda Aýǵanstandaǵy ahýal jáne jahandyq shıelenistiń kúsheıýi qorǵanys ónerkásibi kesheni men Áskerı doktrınamyzdy tolyǵymen qaıta qaraýǵa mindetteıtindigin aıtqan bolatyn. Al qorǵanys ónerkásibi Qarýly kúshterdiń qajettiligin qamtamasyz etýge qanshalyqty qaýqarly?

- Táýelsizdik jyldarynyń ishinde qorǵanys ónerkásibi armııaǵa qajetti ónimder óndirisi men onyń oqshaýlanýyn arttyrý bóliginde naqty jetistikterge qol jetkizdi. Eń aldymen bul - oq-dári óndirisi, keme jasaý, áýe shabýylyna qarsy qorǵanys quraldarynyń óndirisi jáne jóndeý, talshyqty-elektrondy júıe, saýytty tank tehnıkalary. Degenmen, Qarýly kúshterdiń qajettiligi birshama aýqymdy jáne ol qarý-jaraqtyń jańa túrleriniń shyǵýyna baılanysty únemi keńeıip keledi. Máselen, qazirgi ýaqytta otandyq óndiristiń zymyran qarý-jaraqtaryn, lazerlik, elektromagnıtti jáne múldem jańa fızıkalyq qaǵıdalarǵa negizdelgen ózge de qarý-jaraq túrlerin ıgerýine qatysty másele pisip-jetilip tur. Qarýly kúshterimizge ónimniń keń aýqymdy tizimi qajet. Alaıda, bul ataýlardyń árqaısysynyń shaǵyn ǵana qajettiligi kezinde Qazaqstanda óndirý tıimsiz. Elimizde qarý-jaraqtyń ǵylymı qamtymdy ári joǵary tehnologııalyq jekelegen túrleriniń, máselen, ushaq, áýe shabýylyna qarsy qorǵanys júıesi, joǵary dáldikti qarý-jaraq óndirisi joq ekendigin eskersek, onda taıaý bolashaqta olardy ımporttaý qajettiligi saqtalatyndyǵy túsinikti. Buǵan qosa, qarý-jaraqtyń mundaı túrleri memlekettik qorǵanys qabiletin nyǵaıtýǵa zor úles qosady jáne olardy satyp alý basymdyq sanalady.

- Qazaqstannyń áskerı ónerkásibi qandaı baǵytta damytylmaq?

- Otandyq qorǵanys ónerkásibin damytý máselesinde Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligine dál osy saladaǵy ókiletti memlekettik organ retinde aıryqsha quziret júktelgen. Al Qorǵanys mınıstrligi óz tarapynan Qazaqstanda ǵylymı áleýetti damytý jáne óndiristiń jańa túrlerin ıgerý maqsatynda osy jyly uzaqmerzimdi keleshekte armııa qyzyǵýshylyq tanytatyn áskerı ónimderdiń 110 ataýyn ázirlep, Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligine jiberdi.

- Al Áskerı doktrınaǵa qandaı ózgertýler engizilýi múmkin?

- Qazirgi ýaqytta Memleket basshysynyń osy jyldyń 1 qyrkúıegindegi Qazaqstan halqyna Joldaýyn júzege asyrý jónindegi jalpyulttyq is-sharalar josparyn júzege asyrý úshin Áskerı doktrınany qaıtadan tolyǵymen qaıta qaraý máselesine qatysty vedomstvoaralyq jumys toby qurylyp jatyr. Onyń quramyna Áskerı doktrınany qaıta qaraýǵa qatysty usynystar ázirleý úshin múddeli memlekettik organdardyń jáne ǵylymı mekemelerdiń mamandary kiretin bolady.

Búginde álemdegi jáne Ortalyq Azııa óńirindegi áskerı-saıası ahýal qarqyny áskerı qaýipsizdikke qaterdiń ózektene túskenin kórsetip otyr. Bul eń aldymen «aýǵan» faktoryna baılanysty. Arys pen Sarykemerdegi oq-dári saqtaý qoımalarynda oryn alǵan sońǵy oqıǵalar da qaýipsizdik talaptaryn kúsheıtý qajettigin kórsetip otyr.

Memlekettiń áskerı qaýipsizdigin munan ary qamtamasyz etý «Qarýly kúshter úshin barynsha mańyzdy baǵyttarǵa kúsh-jigerdi shoǵyrlandyrý» qaǵıdatymen qalyptastyrylady. Buǵan qosa, sandyq emes, sapalyq kórsetkishterge basymdyq beriledi. Qazirdiń ózinde ásirese, basqarý organdary men qamtamasyz etý bólimderinen artyq býyndardy alyp tastaý bastaldy ári jalǵasatyn bolady. Keńes odaǵynan mura bolyp qalǵan bólek-bólek dıslokatsııalanǵan áskerı bólimderden áskerı turǵynda damyǵan elderdiń tájirıbesine saı iri áskerı bazalarǵa birtindep kóshý josparlanyp otyr. Rezervtegi qyzmetti engizý de kózdeledi. Áskerı kúshterdi uıymdastyrý jáne damytý keleshegi ózge de baǵyttardy qamtıdy.

- Qazaqstanǵa syrtqy jáne ishki syn-qaterlerge qarsy jedel áreket etý ári qorǵanys qaýipsizdigi turǵysynda UQShU men ShYU uıymdaryna qatysýy qanshalyqty paıdaly?

- Qazirgi zaman jaǵdaıynda halyqaralyq qaýipsizdik pen turaqtylyqty qamtamasyz etý máselesine barynsha zor mańyz beriledi. Bul tek Ortalyq Azııa óńiri úshin ǵana emes, búkil álemdik qoǵamdastyq úshin ózekti mindet sanalady. Syrtqy jáne ishki syn-qaterlerge áreket etý turǵysynan alyp qaraıtyn bolsaq, Qazaqstannyń UQShU men ShYU-ǵa qatysýy ujymdyq negizde bizdiń qaýipsizdigimizge, táýelsizdigimizge, aýmaqtyq tutastyǵymyzǵa jáne egemendigimizge kepildik beredi.

Áskerı daıyndyqty jetildirý ári damytý, sonymen qatar jaýyngerlik úılesimdilik tetikterin pysyqtaý maqsatynda jyl saıyn UQShU Ujymdyq jedel den qoıý kúshteriniń «Ózara is-qımyl», Ortalyq Azııa respýblıkalarynyń Ujymdyq jedel den qoıý kúshteri bólimsheleriniń «Shep», materıaldyq-tehnıkalyq qamtamasyz etý kúshteri men quraldarynyń «Eshelon», lańkestikke qarsy komandalyq-shtabtyq «Beıbit mıssııa» oqý-jattyǵýy syndy birlesken is-sharalar ótkizilip turady. Keshendi túrde ótkiziletin is-sharalar barysynda qalyptasqan tetikter Qazaqstannyń ulttyq, tolyqtaı alǵanda óńirdiń qaýipsizdigin qamtamasyz etýge aıtarlyqtaı úles qosady. Shanhaı yntymaqtastyq uıymy formatynda jalpy áskerı-saıası basymdyqtar men birlesken antıterrorıstik daıyndyq negizindegi áskerı yntymaqtastyqty damytýǵa nazar aýdarylady. Bul óńirdiń áskerı saladaǵy senimi men ashyqtyǵyn nyǵaıtýǵa septigin tıgizedi.

- Taıaý ýaqyttyń ishinde áskerı qyzmetke shaqyrý merzimi uzartylýy múmkin be?

- Áskerı qyzmetke shaqyrý merzimin uzartý máselesi Qorǵanys mınıstrliginiń kúntártibinde turǵan joq. Búginde Qarýly kúshter armııany jasaqtaýdyń ońtaıly úılesimin qalyptastyrdy: 70 paıyzy kelisimshart boıynsha áskerı qyzmetshiler jáne 30 paıyzy merzimdi áskerı qyzmetke shaqyrylǵan jaýyngerler. Qazirgi ýaqytta ofıtserlik quram úshin shaqyrtý boıynsha áskerı qyzmet merzimin ózgertý josparlanǵan emes. Al azamattardyń kelisimshart boıynsha áskerı qyzmetke kelýi tek qana erikti sıpatta. Bul nusqaý arqyly kelisimshart boıynsha áskerı qyzmetshilerdi jınaýdy arttyrýǵa múmkindik bermeıdi. Buǵan qosa, el Prezıdentiniń tapsyrmasyna sáıkes, Qorǵanys mınıstrligi Qarýly kúshterge buǵan deıin áskerge shaqyrýmen salystyrǵanda endigi shaqyrylatyndar sanyn arttyrýdy josparlap otyr. Jyl saıyn Qarýly kúshter, ózge de áskerler men áskerı quramalar sapyna 30 myńnan astam azamat merzimdi áskerı qyzmetke shaqyrylady.

- Qorǵanys mınıstrligi Aýǵanstannyń jáne Ortalyq Azııadaǵy kórshilerimizdiń shekaralaryndaǵy jaǵdaıǵa qandaı baǵa beredi? Taıaý ýaqytta 90-shy jyldardyń basyndaǵydaı Qazaqstan Qarýly kúshteri tarapynan kómek qajet bolyp júrmeı me?

- Osy jyldyń 17 qyrkúıeginde Dýshanbe qalasynda ótken ShYU sammıtinde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstannyń Aýǵanstan bolashaǵyn óz ishinde jáne kórshilermen beıbit ómir súretin shyn máninde táýelsiz ári birtutas memleket retinde kóretindigin atap ótken bolatyn.

Qazaqstan Aýǵanstan betpe-bet kelip otyrǵan ózekti gýmanıtarlyq jáne ekonomıkalyq problemalardy sheshýge jan-jaqty kómek berýge daıyn. Degenmen, Qazaqstan Aýǵanstandaǵy saıası jáne áskerı ahýalǵa alańdaýshylyq tanytady. Óıtkeni, ol búkil óńirdiń qaýipsizdigi men turaqtylyǵyna qaýip tóndiredi. Osyny eskere otyryp Qazaqstan destrýktıvti ıdeologııanyń, esirtkiniń jáne baqylaýsyz kóshi-qon aǵynynyń jolyn kesý úshin óńirlik seriktesterimen ózara is-qımyldy keńeıtedi. Ujymdyq qaýipsizdik shart uıymy aıasynda oryn alýy yqtımal qaterlerge qarsy ózara is-qımyl kúsheıtilýde. Shekaradaǵy ahýal ýshyqqan jaǵdaıda Tájikstannyń qaýipsizdigin qamtamasyz etýge shaqyrylatyn ujymdyq is-sharalar pysyqtaldy. Osy maqsatta bir aıdan keıin tájik-aýǵan shekarasyna taqaý jerde UQShU-nyń ujymdyq kúshteriniń «Іzdeý-2021», «Eshelon-2021», «Ózara is-qımyl-2021» jáne «Kobalt-2021» oqý-jattyǵýlary ótkiziledi. Qazaqstan Qarýly kúshteriniń qandaı da bir bólimshesin aýǵan shekarasyna jiberý týraly sóz qozǵalǵan emes. Tájikstan tarapynan mundaı ótinish túsken joq.

- Qazaqstannyń áskerı qyzmetshileriniń daıyndyǵy men qarý-jaraǵy qazirgi zaman talaptaryna qanshalyqty saı?

- Áskerı qyzmetshilerimizdiń daıyndyǵy qazirgi zaman talaptaryna tolyqtaı saı keledi. Sońǵy qarýly qaqtyǵystardan alǵan tájirıbege súıene otyryp, áskerı qyzmetshilerdiń daıyndyq baǵdarlamalary men atys kýrstaryna tıisti ózgertýler der ýaqytynda engizilip otyrady.

- QR Qarýly kúshteriniń basshylyq quramynda urys qımyldarynan mol tájirıbesi, onyń ishinde Aýǵanstandaǵy soǵysqa qatysqan áskerı qyzmetshiler bar ma?

- Qazirgi ýaqytta Qazaqstan Qarýly kúshteriniń basshylyq quramynda Aýǵanstandaǵy soǵysqa qatysqan áskerı qyzmetshiler joq. Degenmen, Qarýly kúshterdiń basshylyq quramynda ózge memleketterdiń aýmaǵyndaǵy jaýyngerlik is-qımyldarǵa qatysqan, atap aıtqanda, tájik-aýǵan ýchaskesinde Táýelsiz Memleketter Dostastyǵynyń shekarasyn kúzetýdi kúsheıtý jónindegi memleketaralyq shartttar men kelisimderge sáıkes tapsyrmalar oryndaǵan, Irakta halyqaralyq bitimgerlik operatsııalarǵa bitimger retinde qatysqan, 1990-1992 jyldary Taýly Qarabaqtaǵy etnosaralyq janjaldy retteýge qatysqan ardagerler bar.

- Qazaqstan Qarýly kúshterinde koronavırýsqa qatysty ahýal qandaı?

- Búginde Qarýly kúshterde jeke quramnyń sapyndaǵy áskerı qyzmetshiler men azamattyq qyzmetkerlerdiń 99,83 paıyzy vaktsınanyń 1-komponetin, al 98,7 paıyzy 2-komponentin aldy. Medıtsınalyq qarsy kórsetilimi barlar ǵana vaktsına alǵan joq. Qazirgi ýaqytta Qarýly kúshterdegi epıdemıologııalyq ahýal turaqty. Ujymdyq ımmýnıtettiń qalyptasýy kóptegen shekteýlerdi alyp tastaýǵa jáne jaýyngerlik daıyndyqtyń josparlanǵan is-sharalaryn, óte aýqymdy oqý-jattyǵýlardy tolyq kólemde ótkizýge múmkindik beredi. Áskerı qyzmetshiler qoǵamnyń ajyramas bóligi. Osyǵan baılanysty áskerı qyzmetshiler arasynda da koronavırýs ınfektsııasynyń jaǵdaılary tirkeledi. Osy jyldyń 5 qazanyndaǵy málimetterge sáıkes, elimizde anyqtalǵan koronavırýs ınfektsııasy men COVID-19 belgisi bar ókpe qabynýy jaǵdaılarynyń 0,52 paıyzy Qarýly kúshterde tirkelgen. Aýyrǵan áskerı qyzmetshiler negizinen ambýlatorlyq em alady.

- Suqbatyńyzǵa raqmet!


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Marlan Jıembaı

Uqsas jańalyqtar
Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059
REDAKTOR
Janat Qapalbaeva
Janat Qapalbaeva
954-059

MURAǴAT