Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyǵy qalaı atap ótiledi
2022 jylǵy 18 qańtar 12:01

Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyǵy qalaı atap ótiledi

NUR-SULTAN. QazAqparat – 2022 jyly Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyǵy ıÝNESKO kóleminde atap ótiledi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Jalpyrespýblıkalyq jospar

Qazaqtyń rýhanı kósemi atanǵan Alash ardaqtysy, Ult ustazy Ahmet Baıtursynulynyń týǵanyna bıyl 150 jyl tolyp otyr.

Alashtyń arda azamatynyń bul jolǵy mereıtoıy ıÝNESKO kóleminde álemniń birneshe elinde, árıne, aldymen Qazaq elinde keń aýqymmen toılanbaq.

2021 jylǵy 9 qarashada Úkimet arnaıy qaýly shyǵaryp, osy mereıtoıdy uıymdastyryp ótkizýge tóraǵasy QR Premer-Mınıstriniń orynbasary basqarǵan jaýapty komıssııanyń quramyn bekitken bolatyn.

Osy komıssııa Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyq mereıtoıyn daıyndaý jáne ótkizý jónindegi jalpyrespýblıkalyq jospar ázirlegen. Atalǵan jospardyń jobasynda 63 pýnktten turatyn túrli baǵyttaǵy is-sharalar qarastyrylǵan.

Onyń ishinde Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyǵy keskindelgen poshta markalary men Ulttyq bank monetalaryn shyǵarýdan bastap, jol jóndeýge deıingi naqty sharalar bar.

Olar:

- ǵylymı konferentsııa, sımpozıým, forým túrindegi, onlaın jáne offlaın formattaǵy jıyndar;

- ǵalymnyń eńbekterin álemniń tanymal tilderinde basyp shyǵaryp, halyqqa taratýǵa baǵyttalǵan 8 shara;

- aıtys, músháıra, festıval, konkýrs formatyndaǵy respýblıkalyq jáne óńirlik deńgeıdegi 12 baıqaý;

- Ahmet murasyn sahnalyq qoıylym, kıno, spektakl arqyly dáripteýge arnalǵan sharalar;

- halyqaralyq deńgeıdegi 7 aýqymdy shara;

- aqparattyq-ımıdjdik baǵyttaǵy sharalar;

- sáýlet jáne restavratsııalyq baǵyttaǵy 7 shara.

Josparda jyl aıaǵyna deıin Ahmet Baıtursynulynyń ómiri men qyzmeti týraly tolyqmetrajdy kórkem fılm túsirý qajettigi de aıtylǵan.

Sondaı-aq, Ahmet Baıtursynuly atyndaǵy ǵylym salasyndaǵy memlekettik syılyq taǵaıyndaý usynylyp otyr.

Oblys ortalyqtaryndaǵy mektepterge, ortalyq kósheler men dańǵyldarǵa mereıtoı ıesiniń esimin berý úshin óńirlik onomastıka komıssııalary belsendi jumys isteýi qajet.

Halyqaralyq deńgeıdegi is-sharalarǵa kelsek, TÚRKSOI aıasynda otandyq jáne sheteldik zııaly qaýym ókilderiniń qatysýymen Ystanbul qalasynda dóńgelek ústel men fotokórme uıymdastyrý kózdelgen.

Al, basty sharanyń dińgegi - ıÝNESKO uıymynyń shtab páteri ornalasqan Parıj qalasynda ótkizilmek.

Komıssııa músheleri osy jalpyrespýblıkalyq jospar aıasynda Syrtqy ister mınıstrligine Túrkııanyń Ankara qalasy men Reseı Federatsııasynyń Orynbor qalasynda Ahmet Baıtursynulynyń eskertkishin ornatý máselesin qarastyrýdy usynǵan.

Sonymen qatar, Ázerbaıjan astanasynda «Baký kongresi jáne Ahmet Baıtursynuly» atty konferentsııa ótkizý josparlanǵan.

Aqparattyq-ımıdjdik baǵyttaǵy sharalardyń ishinde arnaıy portal qurý bastamasyn bólip aıtýǵa bolady.

Ahmet Baıtursynuly atyndaǵy Qostanaı memlekettik ýnıversıtetiniń bazasynda qaıratker tulǵanyń ómirin, qyzmeti men murasyn zertteýge arnalǵan «Ahmet álemi» ınteraktıvti portaly qurylmaq.

Sáýlet-restvratsııalyq baǵyttaǵy jumystardyń ishinde Ahmet Baıtursynulynyń esimin alǵan mýzeı-úılerdi restavratsııalaý, Nur-Sultan, Almaty, Shymkent qalalarynda jáne oblys ortalyqtarynda Ult ustazyna arnap eskertkish ornatý, Qostanaı oblysy Jangeldi aýdanynyń Ahmet Baıtursynuly aýylyndaǵy Ahań týǵan úıdi qalpyna keltirip, mýzeı-úı etip ashý jáne Baıtursyn áýletiniń qorymyn qorshaý, Ahmet Baıtursynuly aýylyna baratyn joldy kúrdeli jóndeýden ótkizý sııaqty sharalar qamtylǵan.

«Bul toıdan izgilikti iz qalýy kerek»

Osy máseleniń basy-qasynda júrgen, aıtýly datanyń ıÝNESKO kóleminde laıyqty toılaný qajettigin aıtyp, Úkimetke depýtattyq saýal joldap, qozǵaý salǵan senator Altynbek Nuhulynyń aıtýynsha, bul josparǵa qosymsha usynystar engizilýi múmkin.

«Jalpyrespýblıkalyq josparǵa engen sharalardyń bárin qaǵaz júzinde oryndaýǵa bolady. Alaıda, biz josparǵa engen dúnıeniń bárin sapaly ótkizýge atsalyssaq dep nıettenip, birneshe depýtat pen zııaly qaýym ókilderinen quralǵan qoǵamdyq keńes quryp otyrmyz. Ahań atyndaǵy halyqaralyq qor da qurylyp jatyr. Alǵashqy otyrysymyzda aıtylǵan usynystardyń biri - ult úshin týǵan arda azamat, birtýar tulǵa Ahmet Baıtursynuly atyndaǵy mádenı ári ǵylymı ortalyq Elordada ashylsa degen nıet. Sonymen qatar, kindik qany tamǵan aýylyndaǵy murajaı úıin durystap qalypqa keltirý máselesi. Ahmet týǵan aýyl men Qostanaı qalasynyń arasy – 665 shaqyrym. Al, aýdan ortalyǵy Torǵaı men aýylǵa aparatyn greıder joldyń 100 shaqyrymnan astamyna asfalt tóseý qajet. Qazir 10 shaqyrymnan astamyna aqsha bólindi. Endi qalǵanyna qarajat bólgizý kerek bolyp otyr», - deıdi depýtat.

Sondaı-aq, senator áýelde respýblıka kóleminde ótedi dep josparlanǵan «Ahań júrip ótken jol» ekspedıtsııasy halyqaralyq deńgeıde uıymdastyrylýy múmkin ekenin aıtady.

Ol úshin ǵalymnyń tabany tıgen memleketterdiń naqty tizimi aıqyndalyp jatqan kórinedi.

«Konferentsııa, aıtys, konkýrstar óz aldyna ótedi ǵoı. Biraq bul toıdan izgilikti iz qalýy kerek. Ol úshin eskertkishter ornatylyp, qundy kitaptar basyp shyǵarylýy qajet. Bilim jáne ǵylym mınıstrimen júzbe-júz sóılestik. Bul saladaǵy mekemeler - joǵary oqý oryndary, kolledjder men mektepter, ǵylymı-zertteý ınstıtýttary kórsetilgen is-sharalarda atsalysatyndyǵy, sonymen qatar arnaıy medal shyǵarylyp, Ahań atyndaǵy stıpendııa taǵaıyndalmaqshy. Taǵy bir úlken dúnıe – L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti «Ónegeli adamdar ómiri» serııasymen Ahmet Baıtursynuly týraly arnaıy kitap daıyndap jatyr. «Alash» ortalyǵynyń basshysy Sultanhan Aqqululy men Ahmet Baıtursynuly mýzeı úıiniń dırektory Raıhan Imahanbet bastaǵan top 12 tomdyǵyn daıyndaýda. M.O. Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty 5 tomdyq akademııalyq tolyq shyǵarmalaryn daıyndap jatyr. Ahańnyń el tarıhynda atqarǵan baǵa jetpes jan-jaqty isterin jańa qyrynan kórsetetin eńbekter ómirge kelýi kerek. Mereıtoı sońynan qalatyn iz dep osylardy aıtýǵa bolady», - deıdi Altynbek Nuhuly.

Táýelsizdik alǵan kezeńnen beri mereıtoıy memleket qoldaýymen álemdik deńgeıde keń aýqymda atalyp ótkeli otyrǵan Alash ardaqtysy Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyǵyn joǵary deńgeıde ótkizý - ár qazaqstandyqtyń paryzy bolýy kerek.

Byltyr jeltoqsan aıynda Qazaqstan telearnasy «Ahmet. Ult ustazy» atty tarıhı telehıkaıa shyǵardy.

Al 26 qarashada «Sońǵy úkim» tolyqmetrajdy kórkem fılminiń túsirilimi bastaldy.


Jańalyqtar

MURAǴAT